Jõulukuu üritustest lähemalt

1. detsembril esimese tunni ajal oli aulas väike, armas ja liigutav kontsert Kuressaare Muusikakooli poolt. Kuulsime imelist viiulit ja tšellot. 9. klassi tüdrukud olid ka jõulukuu alguseks hakkama saanud vahva teoga. Nimelt olid nad 1. klassi laste jaoks valmistanud vahvad padjad. Ja viimaks andis ÕE klassidele advendiküünla.
8. detsembril oli kool kenasti kaunistatud ja kuused ehitud. Hommikul, kui kell oli helisenud esimesse tundi, süüdati kuusel tuled.
15. detsembril oli traditsiooniline Jõululaat. Vahetunnid olid 5 minutit pikemad ja sellel ajal said kõik head ja paremat osta ning müüa. Toimus ka küpsetiste konkurss. Jõuluaja hea küpsetaja oli Oskar Kirs, väga hea küpsetaja oli Laura Arge ja kõige parem küpsetaja oli Hegne Pupart.
16. detsembril oli Päkapikutamine. Kõik päkapikkude sõbrad võisid end päkapikuks riietada ja siis võis Kärlal näha ringi liikumas päkapikke, kes käisid valla asutustes häid jõule soovimas.
18. detsembril oli jõulupidu. Algklassidel oli väga lahe näidend ja käis ka jõuluvana, kellel kõikidele headele lastele midagi kotis varuks oli. 5. - 9. klassi jõulupidu oli harjumispärasest erinev. Oli laudadega intiimsem pidu - jõulukohvik-õhtu. Lauadel põlesid küünlad ja neil olid ilusad kaunistused. Oli ahellaulmine, jõulukohvik, mängutoad, line-tants. Muusika valisid sel aastal õpetajad. Jõuluvana tuli ''Kes tahab saada jõuluvanaks'' - miljonimängu põhimõttel ( nobetate näppude voor, habeme vääriline küsimus, paruka vääriline küsimus jne jne ) . Jõuluvanaks sai Janno. Minu arust jõulupidu väga emõnus ja meeldejääv.
19. detsembril oli jõulukirik ja 2. veerandi lõpuaktus. Jõulukirikus laulsime jõululaule ja Kärla koguduse õpetaja Rene Reinsoo rääkis, kust on jõulud alguse saanud. Lõpuaktusel tehti kokuvõte 2. veerandist.
Mina soovin veel kõikdele häid pühi ja puhake end korralikult välja, kuna ees on kõige pikem ja raskem veerand.