Ilus õhtu oli. Kilde lõpuaktuselt.

Tegime oma õppepäeva Saarte Hääles ja Kadi Raadios

Koolijuntsude Teataja toimetuse liikmed avaldavad arvamust:

(Üritusest fotosid)

Õppepäev oli väga meeldiv ja informatiivne, nagu ikka õppepäevale kohane :D

Sain uusi teadmisi meediavallas ning rohkem aimu ajakirjanike igapäevase töö kohta.

Sain ka esimest korda ära käidud ehtsas raadiojaamas ja ära näha, et kuidas see siis ikka kõik tegelikult käib.:)

Päev oli väga meeldiv ning suured tänud selle eest!

Egelin

Tänase (15.06) õppepäeva kohta Saarte Hääle ja Kadi Raadio toimetustes - väga meeldis! Sain väga palju harivat ning kasulikku infot teada. Toimetajad-ajakirjanikud-muud tähtsad tegelased olid kõik väga vastutulelikud ja lahked oma põnevast tööst rääkima, mis oli väga positiivne minu jaoks. Kui tulevikus võib-olla selle ala peale minek, siis kindlasti on mida meenutada (seda nagunii) ning tean, mida sellelt alalt oodata. Tänan selle huvitava kogemuse eest! :)

Triin

15.juunil toimus Kärla kooli „Koolijuntsude teataja“ toimetajate õppepäev Saare maakonna ajalehe „Saarte Hääle“ toimetuses.

Turu väravate juures ootas meid ajakirjanik Raul Vinni. Koos peatoimetaja Tiina Luksiga rääkisid nad, et ajalehel on kindlad alateemad, mida kajastatakse kindlatel ajalehe lehekülgedel. Samuti on välja kujunenud, et teatud uudiseid kajastavad kindlad ajakirjanikud. Näiteks ToivoVaik vastutab arvamus rubriigi eest, kus ta tihti ka ise kirjutab. Ajakirjanik peab valdama ka palju keeli, et otsida maailmas aset leidnud põnevaid uudiseid.

Et ajakirjanik olla, selleks, ei piisa vaid ladusast kirjastiilist, vaid eelkõige pead olema hea suhtleja, et leida üles uudiste allikaid. Tuleb palju sõita sündmuskohale, teha diktofoni interviusid jne.

Selleks et ajaleht trükki anda on peale toimetajate vaja veel fotograafi, kunstniku, korrektorit, kujundajat jne.

Päev oli väga huvitav. Sain palju teada ajakirjanike tööst, millest mul ei olnud ennem üldse aimugi.

Kaari

15.juunil oli meil suurepärane lõunapoolik. Saime külastada ajalehe Saarte Hääl toimetust ja näha kogu töö käiku. Meie oma valla inimene Tiina Luks rääkis meile ajalehest ja andis nõu ka edasisteks otsusteks ajakirjandusmaastikul. Tutvusime ka paljude teiste inimestega, kes ajalehes töötavad. Tuli välja, et ajaleht on ikkagi täppisteadus, sest sõnade arv on tõesti piiratud ja välja tuleb sõita ka õhtul, kui tegelikult on tööpäev läbi. Väga lõbus oli, sest kõike seda tutvustas meile juba tuntud Raul Vinni. Peale ajalehe toimetuse külastamist näitas ta meile ka Kadi raadio ruume. Kuulsime Tõnis Kipperit otse-eetris ja nägime ka teisi raadiohääli. Ringkäigu lõpus saime endale kõik ka Koit Toome uued plaadid. No tõeliselt tore päev oli, sest väljas säras ka päike.

Henrika,
Koolijuntsude Teataja peatoimetaja

Algas valge tiigri aasta!

Hiina kalender

Legend

Hiina legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema selle üle, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras.
Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finišijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat.
Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga.

Hiinlased usuvad, et inimese sünniaastat valitsev loom mõjutab tugevalt tema iseloomu.
Mõned omadused, mis teatud aastatega seostuvad:

* Roti aasta – loov, võluv ja aus
* Härja aasta – sündinud liidrid ja osavate kätega
* Tiigri aasta – hoolitsev, tundlik ja kartmatu
* Jänese aasta – romantiline, andekas ja edukas
* Draakoni aasta – intelligentne, energiline ja andekas
* Mao aasta – kena välimusega, võluv ja jõukas
* Hobuse aasta – hingeline, iseseisev, elurõõmus, osav ja läbinägelik
* Kitse aasta – võluv, loov ja edukas
* Ahvi aasta – meeldiv, hea huumorimeelega ja magnetilise isiksusega
* Kuke aasta – aus, töökas, andekas, otsekohene, iseseisev ja järjekindel
* Koera aasta – lojaalne, usaldusväärne ja eetiline
* Sea aasta – lõbus, kannatlik, mõistev, aus ja hooliv

Missuguse looma aastal oled sündinud sina?


Mis on Hiina kuukalender?

Hiina Lunari kalender (kuukalender) on 12-aastane tsükkel, mis põhineb kuutsüklitel ja on üles ehitatud teisiti kui Lääne päikesekalender. Hiina kalendri järgi langeb aasta algus jaanuari lõpu ja veebruari alguse kanti.
Hiinlased on kasutanud läänekalendrit alates 1911. aastast, kuid kuukalendrit kasutatakse endiselt pühade tähistamiseks, nt Hiina uue aasta saabumisel.

Paintball Pärnus

Käisime laupäeval, 16.jaanuaril, Pärnus paintballi mängimas. Meid võttis seal vastu Eesti üks tippklubidest - NBK Nastydog. See on üsna suur klubi, kus mängib inimesi igas vanuses ja igalt elukutselt. Mängukohaks oli seekord pooleliolev ehituskompleks, kus koos pärnakatega sai maha peetud 3,5tunnine lahing. Tänu sellele, et mäng toimus professionaalsete paintballeritega, saime juurde ääretult palju kogemusi. Näiteks, kuidas lahinguolukorras ruumist ruumi liikuda, nurga taha piiluda ja mida kõige selle juures jälgida.
Kahjuks käis seekord kärlakatest Pärnus vaid 4 noort, kelleks olid Marguts Lihulinn, Erkki Etverk, Janar Tänak ja Daniel Andrejev. Pärnakaid oli 14 ja meid jaotati võrdselt vastasmeeskondade vahel ära. Vaatamata sellele, et meid oli vähe ja ilm krõbedalt külm, tasus sõit Pärnusse ära. Kevadel ootame pärnakaid Saaremaale, et koos maha pidada üks tõsine lahing. Sinnamaani harjutame ja täiustame oma oskusi omavahel sõdides.

Daniel Andrejev, 8.klass

Kooliajalehe õppepäev

Täna, 7. jaanuaril toimus meie kooliajalehe toimetusel õppepäev.
Üritus oli kenasti õp Lindau poolt organiseeritud. Külalisesinejaks oli Oma Saare toimetaja Raul Vinni, kes jutustas oma kogemustest seoses kooli ajalehega ja meediaga. Veel saime uusi ideid ja mõtteid, kuidas koostöö meie toimetuse liikmete vahel paremini sujuks.
Pärast väikest kohvipausi tegime rühmatööd ( 1. Koostöö toimetuse liikmete vahel -kas? miks? kuidas? 2. Kas kooliajaleht ja milleks seda vaja? 3. Meediaring meie koolis - kas? miks? kuidas? 4. Ajalehe sisu ehk rubriigid- miks? ), tutvusime progrimmidega IrfanView ja MS Publisher.
Kindlasti oli seda päeva toimetuse liikemetele vaja. Suur aitäh õp Lindaule, Raul Vinnile ja toimetuse liikmetele, kes aega leidsid.

Õpetajatel oli enesetäienduspäev

Head uut aastat! Selle rõõmu ja tervitusega kohtusid õpetajad täna koolimajas. Ootasime koolitajat, kes tulemas Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli täiendõppekeskusest. Koolituspäeva teema "Õpetaja suhtlemisalane kompetentsus" ( lektor Irene Kukk) värskendas psühholoogiaalaseid teadmisi inimese erinevas arenguetapis erinevas keskkonnas. Oli juttu laste ja täiskasvanute enesehinnangutest, vabakasvatusest ja vabaduse kasvatusest, suhtumisest endasse, teistesse ja oma tulevikku, erinevatest käitumisviisidest, väärtuste kujundamisest, Internetiruumi "sulgunud" noortest ja veel paljust aktuaalsest ja huvitavast. Õpetajad on oma peres ka emad-isad. Kas emaks-isaks olemine on ikka iseenesestmõistetav ja selle rolli täitmine lihtne?

Kuna lapse arengu kujunemisel on oluline teineteistmõistev koostöö
kool-laps -kodu, siis selle liidu kindluse mõttes soovitan niisuguseid koolitusi igale mehele, naisele; igale emale, isale.

Meeldivat koostööd!
Fotod M Lindault